Mis tuleb sulle esimesena pähe, kui kuuled sõna Filipiinid? Paradiisirannad, kookospähklid, sukeldumine ja saared? Kõik see on seal muidugi olemas, kuid pealmise kihi taga on rohkem, palju rohkem. Lõpust leiad ka info, mis ajal oleks tark seda riiki külastada ja miks pagana pärast peaksid kõik vähemalt korra elus Filipiinidel ära käima. Vihje: juba riigi moto on “It’s more fun in the Philippines” (“Filipiinidel on alati lõbusam“).
Asukoht: Saareriik, mis koosneb 7641 saarest ja paikneb Vaikse ookeani lääneosas umbes tuhande kilomeetri kaugusel Euraasia mandrist.
Filipiinidest idas loksub Filipiini meri, läänes Lõuna-Hiina meri ning lõunas Sulawesi meri. Lõunas seisavad Indoneesia koosseisu kuuluvad Maluku saared ja Sulawesi, edelas paikneb Kalimantani saare Malaisiale kuuluv osa. Teisel pool Filipiini merd (umbes pooletuhande kilomeetri kaugusel) asub tilluke Belau Vabariik ja otse põhjas Taiwan.
Filipiinid ise on jaotatud kolmeks regiooniks: põhjapoolseimat ala kutsutakse Luzon, keskmist Visayas ning lõunapoolseimat Mindanao.
Filipiinid asuvad lisaks kõigele üsna ekvaatori ligidal ning samuti vöötmes, kus esineb hulgaliselt maavärinaid, troopilisi torme ja taifuune, üleujutusi ja esineb vulkaanipurskeid. Filipiinid on maailma riikide seas neljandal kohal: looduskatastroofide arvu poolt. Samas pakub asukoht ja lopsakas loodus kodu väga erinevatele taime- ja loomaliikidele, sealhulgas hoitakse elus ka maailma üht väikseimat primaati, tarsier’i.
Rahvaarv: ca 105 miljonit
Pealinn: Manila, mis asub Luzoni saarel Manila lahe kaldal. Manila on üks kuueteistkümnest linnast, mis moodustavad kokku Metro Manila. Metro Manilas elab ligikaudu 20 miljonit inimest.
Keel: Filipino ja inglise keel. Üleüldiselt kõneldakse saareriigis kokku pea 200 erinevat keelt/dialekti. Kui inglise keel aga selge, siis üldiselt saab igal pool hakkama. Hätta sattudes päästab alati kehakeel ja muidugi – naeratusega jõuab alati kaugele! Ja naeratada filipiinodele meeldib.
Inimesed: Nagu öeldud – neile meeldib naeratada. Ja komplimente teha. Filipiinod on üks maailma kõige külalislahkeim ja sõbralikum rahvas, kes paneb igaühe end Filipiinidel koduselt tundma. Nende huumor on väga mänguline, nad on viisakad ning võivad teatud teemadel olla väga otsekohesed. Ühtlasi ei suru näiteks taksojuhid või tänavamüüjad end turistidele liigselt peale. Sõnast “ei” saadakse üldiselt väga hästi aru ja inimesed on külaliste suhtes respekteerivad.
Religioon: Tegemist on ühega kahest valdavalt katoliiklikust maast Aasias (teine on Ida-Timor). Katoliiklasi 83%, protestante 9% ja muslimeid 5%. Kokkupõrgete tõttu eri usulahkude esindajate vahel Mindanao regioonis (Lõuna-Filipiinid) ei soovitata mõnda kohta reisida. Kuid nagu öeldud – Filipiinidel on üle 7000 saare, seega ei tohiks paar konfliktsemat piirkonda takistuseks saada.
Raha/hinnad: Rahaks on peeso (PHP), 1 eur = ca 57 peesot (detsember 2019). Hinnad erinevad tunduvalt pealinna ja provintside vahel, samuti on suured erinevused turistide seas populaarsete saarte/linnade ja muude alade vahel. Hostelis võib öö veeta seega nii näiteks 300 peeso kui tuhande peeso eest, hotellides algavad hinnad enamvähem 2000 ja 3000 peesost öö eest. Toidukaupade hinnad Manila kaubanduskeskustes on Eesti omadest tsipa odavamad, piimatooted aga tunduvalt kallimad. Hooajalised juurviljad ja puuviljad väliturgudel ja tänavatel on odavad, maakohtades võrreldes linnadega hulga soodsamad.
Linnades saab suuremates ostukeskustes maksta edukalt kaardiga, kuid üldjuhul on kaval kanda kaasas sularaha. Sularahaautomaate leiab üldiselt igast suuremast asulast. Raha väljavõtmise tasu on umbes 250 peesot, seega on mõistlik võtta korraga välja suurem summa.
Turvalisus: Filipiinidel reisimine on turvaline. Loomulikult tuleb jälgida tavapäraseid ohutusreegleid ning vältida paari piirkonda Mindanaol. Taskuvargaid kuulu järgi on, seega tasub asjadel silma peal hoida – nii nagu ka Tallinnas või Tartus. Tasub jälgida kohalikku ilmateenistust PAGASA ning hoiduda reisimisest teistele saartele taifuunide ajal (lennu- ja laevaliiklus katkeb, mis võib jätta sind kusagile lõksu, sagedased on voolukatkestused, suuremate katastroofide korral tuleb evakueeruda).
Vaktsiinid/arstiabi: Manilas ja suuremates linnades asuvad tasemel haiglad ja kliinikud, lihtsamat sorti esmaabi saab ka maakohtade väiksemates kliinikutes.
Vaktsiinide osas tasub konsulteerida troopilise kliiniku spetsialistidega (juba Eestis olles). Tehtud võiksid olla kõik tavapärased vaktsiinid (teetanus, hepatiidid jms). Lisaks soovitatakse tõenäoliselt teha jaapani entsefaliidi vaktsiin (Eestis pole vaktsiin saadaval; tegu on ääretult harva haigusega ning kui minna lühiajalisemale turismireisile, pole selle tegemine tõenäoliselt kõige vajalikum). Marutõbe levib, kuid sagedaseim haigus on dengue palavik, mis levib sääskedega ning mille vastu vaktsiini pole. Üldjuhul pole tegu eluohtiku haigusega, vajadusel tasub end kaitsta tõrjevahendi ning pikkade riietega. Malaariat esineb vaid väga üksikutes piirkondades.
Kraanivett ei soovitata juua.
SIM-kaart: Kohaliku numbri saamine on väga lihtne ning selle saab soetada näiteks juba lennujaamas (peamised teenusepakkujad on Globe ja SMART). Smart’i kohta ei tea, sest seal öeldakse, et “Smart people use Globe” (tõsine nali), kuid raha laadides on soovitatav kasutada ka erinevaid PROMOSID.
Viisa: Eesti kodanikud võivad Filipiinidel viibida viisavabalt kuni 30 päeva.
Eesti saatkonda Filipiinidel pole.
Lähim saatkond Eestile asub Varssavis.
Riietus: Üldjuhul vaba, loomulikult tuleb järgida piiranguid pühakodadesse sisenemisel.
Söök: Filipiine on õnnistatud rikkaliku valiku troopiliste viljadega, alates mangodest ja avokaadodest kuni ananasside ja kookosteni välja. Traditsiooniliselt süüakse palju riisi, nuudleid ja lihatoite. Linnades on toidukvaliteet üsna kehv – palju leidub kiirtoidukohti, rasvaseid ja süsivesikuterohkeid roogasid. Traditsiooniliseks hommikusöögiks on praetud riis, praetud muna ning frititud kana või kala, sealiha. Lõuna- ja õhtusöök on üsna sarnased, varieerub lihavalik. Maakohtades süüakse rohkem mereande ning rohelist kraami. Linnades ning populaarsemates kohtades leidub kõike – alates pitsadest kuni smuutikaussideni. Filipiinod armastavad magusat, näiteks on meile tuntud pasta bolognese samuti magus. Tänavatelt leiab ka balut muna – kana- või pardimuna, milles on juba hakanud arenema embrüo. Üks populaarseimaid magustoite on halo-halo: purustatud jää, millele on valatud kondenspiima ning peale pandud kõikvõimalikke magusaid asju alates želeedest kuni jäätise ja puuviljadeni välja.
Peamiselt süüakse kahvli ja lusikaga.
Üsna levinud on ka Boodle Fight kontseptsioon: banaanilehele on laotatud suures koguses toitu, mida ümberseisjad kätega söövad.
Ajalooliselt on nii toidu- kui ka muid kultuure mõjutanud nii Hispaania kui ka Ameerika.
Põhjapoolseimates provintsides toodetakse kohvi.
Transport
Lennuk: Filipiinidele saab loomulikult lennukiga. Manilas asub kaks suuremat lennujaama, lisaks arvukalt pisemaid erinevatel saartel. Siselennud on üldiselt odavad, eriti Manila ja Cebu saare ning Manila ja Palawani saare vahel. Peamised teenusepakkujad on Cebu Pacific ja Air Asia. Tihti korraldatakse pardal olles lõbusaid mälumänge või isegi karaoket. Sest nagu filipiinod ise ütlevad, “It’s more fun in the Philippines” (“Filipiinidel on alati lõbusam”).
Takso/Grab: Taksosid leidub Filipiinidel igasuguseid. Üldiselt soovitatakse võtta valget värvi taksod, lennujaamast ka kollased lennujaama taksod. Hinnad on odavad, tuleb jälgida, et juht taksomeetri käima tõmbaks. Mugavaim variant on kasutada Grab äppi (sarnane Uberile).
Kohalik transport: Valdavalt annavad autode kõrval liikluses tooni pisikesed tricycled (India tuk-tukkidele sarnanevad kolme rattaga mootorrattad; sõidavad tellimuse peale nagu ka taksod) ning lärmakad külgede pealt lahtised jeepney’d (neil on oma kindlad marsruudid, kuid mitte kellaajad). Kohalik transport on taksodest tunduvalt odavam, kuid nõuab teatud ohvreid (üleküsimist, kuidas käib marsruut, üldiselt suuremas koguses heitgaaside sissehingamist liikluskeerises jms, kuid võib olla väga mugav näiteks maapiirkondades). Jeepney hind sõltub vahemaast, kuid on enamasti 10-30 peesot, tricycle on suts kallim.
Buss: Odav ja küllaltki mugav. Leidub nii õhukonditsioneeriga kui ka ilma variante. Sõites näiteks 100 kilomeetrit Manilast välja on hind umbes 100-200 peesot, sõltuvalt bussist ja asukohast.
Rong: Rongiliine on Manilas vähe, kuid need on odavad ja mugavad juhul, kui vältida tipptunde (äärmiselt ülerahvastatud) ning kui juhtud olema rongipeatuse lähedal.
Praamid: Mitmete saarte vahel liiguvad praamid, mille hinnad sõltuvad samuti sellest, kas tegemist on uue või vana laevaga, vahemaast, istekohast jms. Näiteks kahetunnine praamisõit maksab umbes 200-400 peesot.
Üleüldiselt peab eriti Metro Manilas olema liikluses ääretult kannatlik ning tundide kaupa ummikus istumine ei ole midagi tavapäratut. Manilast mööda maad väljasaamiseks on soovitatav lahkuda kas hilisõhtul või varahommikul. Vältida tasuks tipptunde (ca alates 7.00-11.00 ja 16.00-20.00). Palju sõltub ka päevast ning pühadest. Kui kuskile on tarvis aja peale jõuda, tasub varuaega võtta kohe julgelt. Väldi reede ja pühapäeva õhtuid.
Manilast välja saades on liiklemine üldjuhul kergem.
Majutus: Leiab nii väga, väga uhkeid hotelle, kui ka hosteleid, millest odavaimad on umbes 300 peesot (ca 5 eurot). Telkimine on enamikes kohtades lubatud. CouchSurfing ja Workaway töötavad samuti.
Majandus: Pärast Teist maailmasõda olid Filipiinid üks arenenumaid riike Aasias. Nüüd on majanduskasv aeglustunud (püsides mõõdukas) ning riigi üheks suurimaks probleemiks on korruptsioon. Oma osa mängivad ka arvukad looduskatastroofid.
Peamiselt eksporditakse elektroonikaprodukte ning pooljuhte (semiconductors), transpordile mõeldud varustust, rõivaid, vasetoodangut, petrooleumist produkte, kookosõli ja puuvilju.
Kliima: troopiline mereline kliima. Esineb kolm aastaaega: tag-init või tag-araw, kuum ja kuiv aastaaeg ehk suvi (märts kuni mai); tag-ulan ehk vihmaperiood (juuni kuni november); tag-lamig, jahedam kuiv periood (detsember kuni veebruar). Temperatuurid jäävad enamasti 21 ja 32 kraadi vahele (Celsius), kuid sõltuvad suuresti aastaajast ja piirkonnast. Jahedaim kuu on jaanuar, kuumim mai (aga kompensatsiooniks on siis suurepärane mangohooaeg!). Põhjas asuv Baguio linna kutsutakse suvepealinnaks, sest vastupidiselt meie Pärnule eelistavad inimesed minna sinna kuumuse eest pakku (linn asub umbes 1500 meetri kõrgusel ning keskmiseks temperatuuriks on seal 18 kraadi).
Loodus: kõrgeim tipp asub Mindanao regioonis, Apo (2954 meetrit).
Mida Filipiinidel teha? Sukelduda, matkata, rannas lebada, snorgeldada, ujuda, paadiga sõita, saartel telkida, süüa, tähti vaadata, kilpkonni päästa, kunstimuuseumit külastada, kookospalmi otsa ronida, surfata, rolleriga sõita, lohesurfata, võrkkiiges lebada, endast nõrgemaid aidata, randu prügist koristada.
Kuhu ja miks minna?
Metro Manila: suur ja ääretult tiheda rahvastikuga linn, kus esineb palju liiklusummikuid ning õhusaastet. Üldjuhul ei soovita ma seal turistina veeta kauem kui kaks päeva (ja ka need võib tegelikult rahus vahele jätta). Põnevam on uudistada Manila linna (nii-öelda Metro Manila vanalinn: Intramuros; lisaks läheduses asuv Hiinalinn). Ööelu käib peamiselt Makati linnas (Poblacion) ning BGCs. Manila lähistel (linnaga kokkukasvanud alas Antipolo) paikneb ääretult põnev ja teistlaadi kunstimuueum (Pinto Art Museum).
Luzon: Filipiinide põhjapoolne ala, kus asuvad ka mäed (matkamiseks sobivad näiteks Baguio ja Sagada alad, lisaks maailmakuulsad riisiterrassid – Manilast põhja pool). Surfamiseks näiteks Aurora ja La Union. Manilale lähemal tasub matkata Rizali regioonis. Luzoni põhjapoolseimat piirkonda on võrreldud maastiku poolest ka Uus-Meremaaga. Üks armas väike linn on Vigan. Kohvitootmise poolest on tuntud Kalinga ja Isabela provintsid.
Manilast lõuna poole jääb Batangas – huvitav on matk näiteks Taal järve äärde ning sealse keset järve asuva vulkaani otsa. Batangasest leiab ka ideaalseid kohti sukeldumiseks ja snorgeldamiseks. Mitte väga kaugel Manilast (3h buss + praam) asub mõnus linn ja maapiirkond (kosed, rannad) Puerto Galera. PS. Matkamiseks tuleb sageli palgata ka giid, paljudes piirkondades üksi välja minna ei lubata. Õnneks on hinnad üsna soodsad.
Visayas: Populaarseimad sihkohad on Cebu (sukeldumine, snorgeldamine, kosed, rannad jne) ja Bohol (šokolaadimäed, kosed, rannad, kohalik jäätisevabrik). Nende kahe vahel saab ka praamidega edukalt seigelda, ning Palawan (samuti kõik veesport, uskumatu loodus, rannad, toidud, päikesetõusud- ja loojangud). Saartel tasub liiklemiseks rentida roller või kasutada kohalikku transporti.
Populaarsed kohad-saared on veel Boracay, Coron, Siquijor, Apo (kõrgeim tipp Filipiinidel, 2954 meetrit), Surigao, Siargao jne.
Kauaks minna? Üldiselt võiks kulutada vähemalt kuu, sest teha ja näha on palju. Samas, kui mõtteis on vaid lühem puhkusereis, saab ka paari nädalaga üht koma teist nähtud.
Kui vähegi võimalik võiks aidata ka loodust/inimesi, korjates randadest prügi või aidates kohalikke, ostes nende toodangut või toetades inimesi, kes on näiteks looduskatastroofide tõttu kannatada saanud. Filipiine loetakse üheks kõige haavatavamaks riigiks kliimasoojenemise valguses. Alates korallide väljasuremisest (soovitan vaadata dokumentaalfilmi “Jaht korallile”/Chasing Coral) ja lõpetades sagenenud tormituulte ja ebatavaliselt kõrgete temperatuuridega. Suureks murelapseks on ka prügi, peamiselt plastik ja oskamatus sellega ringi käia.
Parim aeg reisimiseks: November kuni aprill
Lisaküsimused siia: wandersell.org/kontakt
