Kuidas ma saatkonnas peaaegu nutma hakkasin

Ma ei teagi tĂ€pselt, kust nĂŒĂŒd alustada
 Aga eks ma alustan siis sellest, miks mul polnud vahepeal aega ja tahtmist ja vĂ”imalust siia kirjutada. Ma nimelt rikkusin Usbekistanis seadust.

Okei, sellest ei tahtnud ma praegu rÀÀkida (jajaa, pĂ”nevust peab tekitama, kĂŒll ma tipin sellest ka varsti :D).

150934_0

Ära murra seadust. Tal on ka tunded. Photo: TeePublic.com

Peamine pĂ”hjus, miks ma siia ei ole saanud vĂ€ga kirjutada, oli lihtne – uus Usbekistani president tegi seaduse, et jĂ€rgmisel aastal olgu kogu riigis hea internet olla. Ehk siis – sel aastal on sellega pisut nadisti, kuigi mitte vĂ”imatu!

Kiire ĂŒlevaade:

Umbes kuu aega tagasi Ă”nnestus mul Bishkekis, KĂ”rgĂ”zstanis saada oma passi Usbekistani viisa (ja Iraani oma ka) (omaette postitus tulekul – kui pĂ”nev ĂŒks viisaprotsess olla saab? No ikka saab, ma luban!). Viisad passis, sĂ”itsin – pressituna kahe kirgiisi vanamehe vahele – 12 tundi LĂ”una-KĂ”rgĂ”zstani linna nimega Osh, kust kaudu sain siseneda Usbekistani. Riiki, mis mind selle reisi jooksul on kĂ”ige rohkem lummanud ja kĂ”ige rohkem proovile pannud.

dav

Keset Oshi linna asub mÀgi!

Esmalt, seadused! (hehe, jĂ€rgmine postitus, hoiame pĂ”nevust!). Iidsed Siiditee linnad (eraldi pildipost, see on lummav, ma luban!) Inimesed! VĂ”imalus kĂ€ia kaasas kellegi teise esimesel kohtingul, uuh! 😀 (ka eraldi postitus tulekul!). Nii palju postitusi ootavad tĂ€itsa kannatamatult!

dav

SĂ”bralikud inimesed ehk minu Usbekistani ‘vanaema’!

dav

TĂŒkike Siiditeed

Aga tagasi pealkirja juurde. See peaaegu pisaramere saatkond oli loomulikult TĂŒrkmenistani saatkond.

Nimelt oli mu plaan minna Usbekistani, taotleda pealinnas Tashkentis TĂŒrkmenistani viisa ja minna maad mööda Iraani. Kes ei tea, siis TĂŒrkmenistani viisat on ÀÀretult keeruline saada. 30-pĂ€evast turistiviisat ei anta pĂ”himĂ”tteliselt kellelegi, keskmiselt 5-pĂ€evast transiitviisat saab umbes mĂ”ni protsent sajast. Aga ma olen loomult optimist.

Madle viisasaaga. PĂ€evad tĂ€is planeerimist, tĂ€is ootamist, tĂ€is kĂ”nesid ja lootuseandmist otse TĂŒrkmenistanist. Ja nii sain ma reede lĂ”unal lĂ”puks eitava vastuse. No tĂ€itsa viimasel minutil, sest eile lĂ”ppes mu Usbekistani viisa, mis tĂ€hendas, et pidin riigist lahkuma. Ilmselgelt mitte TĂŒrkmenistani siis 😀

Kuigi ka sellest viisasaagast tuleb eraldi pÔhjalikum postitus, siis siin on minu viimane vestlus saatkonna onudega:

Madle (pÀrast tunde kestnud jÀrjekorras ootamist, seejÀrel turvakontrolli, paneb oma passi onu ette lauale, kes teda juba teab ja samamoodi protsessile kaasa elab): On mulle uudiseid?

Onu: Kohe vaatame. [avab arvuti, tipib sisse mu passiandmed, uurib TĂŒrkmenistanist saadetud otsust, teeb ekstra kurva nĂ€o]. Mul on vĂ€ga, vĂ€ga kahju [paneb kĂ€e sĂŒdamele]. Mul on tĂ”esti kahju. Aga ma ei saa midagi teha, see pole minu otsustada. [nĂ€eb vĂ€lja, nagu hakkaks nutma].

Madle: Oeh. Pole hullu. [pĂ€rast nĂ€rvipinge langust pisaraid tagasi hoides ja mĂ”eldes, et MIS riiki ma nĂŒĂŒd edasi lĂ€hen :D]. Ma lihtsalt ei tea nĂŒĂŒd, kuhu edasi 😀

download

Kes veel aru ei saanud, siis 🙁

Minu Ă”nneks said samal ajal negatiivse vastuse ka ĂŒks ameeriklane ja britt, nii et leinasime koos ja tegime sarkastilisi nalju, mida ma siinkohal vĂ€lja ei hakka tooma, sest Ă€kki ma kunagi tahan veel proovida sinna riiki siseneda 😀

Praegu aga ĂŒletasin piiri Kasahstani ja peagi ootab mind lend Iraani!

Ja et ei jÀÀks valet muljet, siis Usbekistani ma absoluutselt armastan! ) Ja on, millest kirjutada, hehe.

 

Kallid

Madle ❀

 

 

 

One Comment on “Kuidas ma saatkonnas peaaegu nutma hakkasin

  1. Pingback: Kui pikad varrukad ja pĂŒksid ei kata sind piisavalt [ehk avasta minuga Iraani!] |

Share your amazing thoughts!

Liitu meililistiga.
Saadame Sulle kogenud rÀndurite poolt koostatud juhised tasuta reisimiseks.


%d bloggers like this: