Jurtas ööbimine, külmunud varbad ja palju hobuseid/Horseback riding trip to Song Kol lake

Alustuseks video ühest vahvaimast matkast, mida saad Kõrgõzstanis ette võtta:

One of the greatest trek one can ever experience in Kyrgyzstan:

Kõigepealt laenas Mira mulle oma jope. See on kõige tähtsam punkt. [oh, kuidas ma igatsen toonast suve – miinus kümme külmakraadi praeguse kolmekümne kõrval kõlab nagu „hei, kes muga randa tuleb?“]. Siis saduldati hobused. Ja läksimegi, KUUS tundi – kogu tee läbi Kyzarti küla, vaikselt küngastest üles, vaikselt mägedest üles, ikka järve poole – Song Kol!

Kõrgõzstani suuruselt teine järv laiub 3016 meetri kõrgusel, aga sinna saamiseks tuleb ületada mägedest ahelik, maksimaalse kõrgusega 3400 meetrit ja võib olla täitsa kindel, et:

Kas seal on tuuline? – Jah.

Kas seal on külm? – Jah.

Kas seal on nii ilus, et sa mõtled, et tühja, et ma oma varbaid ei tunne? – Jah!

Valge avarus (järv) ümbritsemas, jõudsime jurtani. Ahi kütte ja pärast jalgade ahjus hoidmist (jaa!) tuli jälle inimese tunne peale. Pealegi ühe väga õnneliku inimese.

Mira gave me her warm coat. That’s probably the most important thing to mention [oh, how I miss the summer back then! -10 degrees (Celsius) compared to today’s -30 sounds like „hey, who wants to go to the beach with me?“]. The horses were already waiting and off we went! SIX hours, all the way through the village of Kyzart, up to the hills, up to the mountains, towards the lake called Song Kol!

The second largest lake in Kyrgyzstan is located at an altitude of 3016 meters, but as you need to cross the valley the maximum height you conquer is 3400 meters. Oh and yes…

Is it windy out there? – Yes.

Is it cold? – Yes.

Is there so beautiful that you actually don’t mind that you can’t feel your toes anymore? – Yes!

We were surrounded by total whiteness when we finally reached the yurt on the shore. Luckily the stove was small but fair – we made a fire and I put my legs into the stove (may sound a bit extreme…). After some minutes I felt like a human being again. Like a really, really happy human being.

dav
Sai korraks hobuselt maha ja kinnitust, et külmunud jalad veel kannavad/Happy that my cold feet are still functioning
dav
Mäeaheliku tipus, 3400 meetri kõrgusel/On top of the valley, 3400 meters
dav
Jurta kesk vaikust ja valgust/Yurt in the middle of whiteness and silence

Teevee saamiseks tuli järvejäässe auk raiuda. Jurta soojeneb üsna kiiresti ja kõht läheb ka üsna kiiresti tühjaks. Niisiis otsustasime peale teejoomist minna külla naabritele – poole kilomeetri kaugusel seisis ehe väike kalurite jurta. Küünlavalguses istusid 5-6 pisut vindist meest, kes meid lahkelt edasi kutsusid (väga edasi ei saanud muidugi minna, sein tuli ette), kohalikke jooke ja saia pakkusid. Ostsime neilt siiakala ning lõpetasime päeva uskumatult hea õhtusöögiga.

To get water for the tea we had to make a hole to the ice and carry the water with pails. It was a good exercise and one can only imagine that we felt pretty hungry after that. We decided to visit our neighbours – there was a small fisherman’s yurt standing not far away from our home. „Come, come in,“ I heard a really friendly voice before I spotted 5-6 men sitting on the floor in the candlelight. We drank a shot of local drink made out of grains and had a loaf of bread. Then we bought some fish and finished our day with a perfect dinner back to our yurt.

dav
Jurta seestpoolt, söögilaua sai magamise ajaks kokku pakkida ja madratsitega asendada/Inside the yurt. For the night we removed the table and put mattresses on the floor for sleeping
dav
Peldik kesk ääretut lumevälja/A little toilet in the middle of snow.
dav
Hobused ja jurta, taamal Song Koli järv/Horses and the yurt, Song Kol lake in the backround

Järgmisel päeval sadas härmatist ja paistis päike – mida sellisel juhul teha? Loomulikult tuleb galopeerida lumisel järvejääl nagu filmis! Uudistasime, kuidas kalamehed tööd teevad, mängisime jurtas malet, sõime kala ning elasime kanadalasest turistile kaasa, kui ta ujuma otsustas minna (jääauk oli muidugi parajalt suur vaid sisse kastmiseks).

The next day greeted us with a really bright sun and hoarfrost – perfect day to feel yourself like a movie star! We galloped on the snowy lake, met the fishermen, played chess in the yurt, ate the fish and hold a breath for one crazy Canadian traveller who decided to go for a swim [well, the ice hole was big enough for just dipping in, but man, I got goosebumps… and I didn’t even touch the water].

dav
Tere hommikust!/Good morning!
dav
Kohalikud kalurid tööd rabamas/Local fisherman
dav
Pole vaja suurt maja, jurta on täiesti piisav, et olla õnnelik/You don’t need a big house to be happy

Ratsutamine talvisel mägijärvel, ööbimine jurtas, kohaliku kultuuriga tutvumine – 100% väärt külmi varbaid ja härmas ripsmeid.

You may now ask how is to sleep in the yurt? I can only tell that I felt like the sleepiest Kyrgyz baby. Horseback riding in the winter – just go for it!

 

Madlena ❤

 

 

 

One comment

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

w

Connecting to %s