Kui sa elad mõnda aega teisel pool maakera, siis pead ära unustama palju asju. Näiteks selle, et kui tuleb tuju oma sõpru näha, siis ei aita see, et helistad ja nõuad, et “hei, saame poole tunni pärast kohvikus kokku.”. Nojah, kohalike sõpradega see muidugi töötab, aga nendega, kes kodumaal või mujal maailmas ripakil on, paraku mitte. Või siis?
Või siis on Helene.
Muusik ja ajakirjanik, kes ühel päeval mulle kirjutas, et ostis piletid ja kuhu mujale üks mõistlik inimene tänapäeval neid pileteid ikka ostab, kui Filipiinidele. Ega mul valikut polnud, kui temaga siin kümme päeva ringi tuuritada ja teeselda, et oleme jõudnud Bahamasele, sest paraku oli ta targa maailmakodanikuna kirjutanud laulu hoopis Bahamasest. Ega vahet pole kah, palmid on mõlemal pool ja jäätis sulab kah ühtmoodi, nii me siis ühe väikse video mitme peale kokku keevitasimegi (loe: Helene tegi enamuse):
Helenega tegin eelmise aasta lõpus Walesis – sel ajal, kui me esimest korda kohtusime – raadiosaate, sest nii andekat ja hullu inimest (kuula, kuidas leidub ühel inimesel motivatsiooni hommikust õhtuni kindluse jalamil nutta ja tuupida) ei saa ilma minema lasta:
Helenel on ka koduleht: SIIN.
Ja siis otseloomulikult on tema see, kes aitab mul vedada projekti Eesti Tippkohtumised – millest saad ka sina osa võtta. Enne, kui hilja!
Esimene igati edukas kohtumine ühe noore jalgpallihuvilise ja Joel Lindperega leidis juba aset, käisid teised saiavormi mugimas ja inspiratsiooni ammutamas. “Eriti oluline oli info sellest, kuidas mängudeks mentaalselt ette valmistuda ning lõõgastuda. Sain vastused küsimustele, mis aitavad mul oma tulevikku planeerida. Tänu sellele kokkusaamisele jätkan oma unistuse elluviimist ning eks tulevik näitab kuhu see välja viib,” ütles Aiki ja meil on nii hea meel.
Ära jää maha – ausalt, me anname võimaluse nii paljudele kui võimalik tasuta restoranis oma eeskujuga kohtuda, kuid aega pole enam palju jäänud. Anna meile endast märku, miks mitte juba täna:
