Hea taim.
Tegevuspaik: Kõrgõzstan
„Kes tahab minu ja mu sõpradega homme ravimtaimi noppima minna?“ küsib üks tadžiki vanamees, kes tegelikult vist nii vana polegi.
„Mägedesse? MINA!“ karjun veidi liiga erutatult, aga kindlustan endale sellega koha autos. „Ravimtaimed, ongi aeg midagi kasulikku kõrva taha panna,“ mõtlen uhkelt, kuidas ma hiljem külalistemajas oma tarkusi kõigiga jagada saan.
Järgmisel päeval.
Istume autosse. Mina, autojuht, tadžiki vanamees ja üks kohalik ema koos kolme lapsega.
Tadžikk: „Teate, mu onu on Tadžikistanis kuulus ravitseja! Ta ravis isegi ühe vene oligarhi vähist terveks.“
Mina: „Ahah? Me korjame talle? Mis taime tal siis vaja on?“
Tadžikk: „Ma näitan sulle – ma olen temaga mitu korda kuude kaupa mägedes veetnud, küll ma juba tean!“
Tegelikult oli seal jõgi ka.
Mägedes.
Tadžikk [korjab maast ühe pika varrega lilla taime]: „Hmm, ma arvan, et see ongi see!“
Mina [silme ette kerkimas pilt kähisevatest klientidest, kui taim peaks veidi mürgiseks osutuma]: „Oled kindel?“
Tadžikk [keerutab õit käes, nuusutab, kahtleb, korjab mõne õie veel]: „Jah, ma olen täiesti kindel!“
Asume varsi kokku ajama ja saame kokku paraja sületäie.
Tadžikk: „Kuule, äkki sa saaksid sellest õiest pilti teha ja oma emale saata, küsida, mis taim see on?“
Mina: „Eee… ma arvan, et ta magab, meil on ajavahe? Ja eee… Meil Eestis minu teada pole sellist taime.“
Tadžikk: „Ahah. Okei… Nojah, nagunii ma olen täiesti kindel, et see on õige!“
Kõnnin eemale, et järsematest kohtadest lopsakamaid isendeid noppida, ja leian sarnase taime, kuid intensiivsema lõhnaga.
Mina: „Kuule, kas seda võib ka korjata? On see millekski kasulik?“
Tadžikk: „Whoaaa, just seda me otsisimegi! JAA, see eelmine on ka hea, aga see on VEEL PAREM!“
Korjame paraja sületäie uusi ja PAREMAID taimi.
Kõnnin taaskord eemale, sinna, kus kasvavad ilusamad eksemplarid.
Leian ühe sarnase, kuid hulga tillema puhma taimi, mis lõhnab nagu enamasti ravimtaimed lõhnama peavad.
Mina: „Mis see on?“
Tadžikk: „Las ma vaatan… SEE ONGI SEE!“
Mina: „Ahsoo… korjame siis seda?“
Tadžikk: „JAH, see on VÄGA HEA! Just seda mu onu vajabki!!!“
Need on lihtsalt head ravimtaimed.
Kaks tundi hiljem.
Auto on tuubil täis topitud head, väga head ja VÄGA HEAD ravimtaime.
Tadžikk: „Tead, viimane kord, kui ma onuga mägedes käisin, siis ma olin 12!“
Madle: „Jep, selleks ei pea just kõige teravam pliiats olema.“ [Ok, ma tegelt ei öelnud seda :D]
Tadžikk [võtab telefoni vastu]: „Halloo? /…/ Issand!“
Selgus, et ta peab kohe pealinna sõitma.
Oli vapustav päev. Kui keegi tahab tuuri Kõrgõzstani mägedes taimede tundmaõppimiseks, siis ma võin vabalt sellega aidata.
Lõpp.
Madlen ❤
