Öised mõtted/ Night-time confession

Teate seda tunnet, et sul on täpselt 1000 asja vaja teha, aga ei oska kuidagi otsustada, et millest alustada? Ja siis lähed hoopis kööki sööma ja vaatad naljakaid videosid, otsid uut muusikat, räägid sõpradega, mõtled, et peaks alustama, viskad selle mõtte uuesti peast, keedad teed, vahid lakke ja jõuad mõne tunni pärast üllatavale järeldusele, et ükski nendest 1000 asjast ei tee ennast ise ära?

Kell on juba kaks öösel, kui ma seda kõike siia kirjutan ja minu mure täpsemalt on see, et ma lihtsalt ei tea, millist lugu kõigepealt rääkida. Sellepärast otsustasin siia üles laadida hoopis mõned pildid Usbekistanist, et oleks vähemalt alustatud. Sest Usbekistan… Usbekistan on mulle midagi väga erilist. Ma ei tea, kas ma olen tõesti nii emotsionaalseks muutunud, aga pelgalt nende arhitektuurilises mõttes vapustavate piltide vaatamisest tulevad mulle vaikselt pisarad silma. Eks nendega seonduvad muidugi erilised mälestused ka. Jah, alustagem Usbekistanist. Öösel pildid, homme jutt.

Have you ever had this feeling – 1000 duties are waiting for you to take an action, but you are just like… „I’m hungry, I need to eat something or I’m gonna starve to death“, „I have to watch this video NOW… and another video as well, otherwise why I’m even paying for the wifi“, „I have a really good joke and I need to text it to my friend NOW because she is obviously suffering without knowing it”. And then it hits you that those 1000 duties don’t disappear (surprise) even though you are master of finding excuses.

It’s already 2am and I’m just unable to decide which story I should tell you first. So I just decided to upload some photos from Uzbekistan, that’s at least a beginning after long time no write! And Uzbekistan really is a special country for me – even now when I’m just looking at this small selection of photos I feel a bit like crying, it’s just such a beautiful architecture. And well, there are some memories behind them as well… Okay, first photos, stories are coming when the time is pm instead of am…

dav

dav

dav

dav

dav

dav

Aeg tuduma minna.

PS. Jõudsin täna Bakuusse, Aserbaidžaani. Seega, nende tuhande loo seas on ka lood Iraanist, kus mul oli au peaaegu netivabas keskkonnas kuu aega veeta.

PS. I just arrived to Baku, Azerbaijan. So, among those 1000 duties are also stories from Iran where I recently spent a whole month without proper internet. 

Time to sleep!

Madlena

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

w

Connecting to %s