5 märki, et tunned end reisil nagu oma kodus/5 signs that the road is already your home

 

1.Inimesed küsivad sult tänaval teed. Peas käib pidu: „Midaaa?! Ma ei näegi välja nagu turist, lõpuks ometi sulandun! Jee!“ [Pidu kestab, kuni lähed enesekindlalt turule ja saad ostudega haledalt tünga. Turumammisid juba ei peta…] [Ah ja muidugi, ega ma teed ka ei oska juhatada, sest enamasti ei saa ma isegi küsimusest täpselt aru. Aga ma oskan sügavalt mõttesse vajuda, öelda „hmm.. las ma mõtlen… *keerutada end mõtlikult igas suunas*… jaa, vabandust, ma pole päris kindel“. Ja siis nad tänavad sõbralikult ja sul on hea tunne, et peaaegu oskasid aidata, peaaegu!

1. People on the street stop you to ask directions. That moment really feels like a party in your head: „Really?? Finally I don’t look like a tourist anymore? Put the music louder, hey, cheers everyone!“ [and the party in your head goes on until you go to the local market.. and you pay twice as much as locals. You can never trick old grandmas at the bazaar!] [Oh and of course… I can’t give the right directions either because most of the time I’m not sure what they were actually asking. So I’m just like „hmm… let me think *turning my head to every direction*… yes, sorry but I’m not 100% sure“. Then they thank you and you feel good because you were almost able to help them! Almost!

 

bty
Ma teesklemas, et oskan teed juhatada/Me, pretending I know how to give directions

2. Sa kuuled nii palju uskumatuid seiklusi, et kui järgmine kord keegi ränduritest ütleb, et „ma olen jalgrattaga teel Inglismaalt Lõuna-Koreasse“, „ma üritasin Usbekistani piiri eesli seljas ületada“, „ma kogun raha, et omale kaamel osta“, siis sa ei kergita isegi kulmu. Kui keegi tuleks jutuga, et „hei, ma töötan üheksast viieni kontoris“, siis ma tõenäoliselt mõtleks, et „vau, lahe, tõsiselt! 😀

2. You hear so many great stories from every backpacker you meet that the next time when someone says „I’m on my way from England to South Korea with my bike“, „I tried to cross Usbek border on a donkey“, „I’m collecting money to buy a camel“ you’re not even surprised anymore. If someone comes with a story like „hey, I work nine-to-five job at an office“ I would be like „cool, really, I mean, seriously!“. 😀

[People who work at the office – don’t feel offended, it can be really great – been there done that! ]

3. Su kodu on seal, kus on su seljakott. Hostelis, telgis, Couchsurfingu hosti juures, uute sõprade pool, bussis – kus iganes! Lause „ma lähen koju“ kõlab igal juhul loomulikult, mis siis, et kodu võib iga päev olla erinevas kohas. Sa oled nagu tigu, elamine seljas.

3. Your home is where your backpack is. It can be a hostel, it can be a tent, it can be a place found via CouchSurfing, Phrase „I’ll go home“ sounds natural every time even though you might have different home every day. You feel like a snail, always travelling with your house!

bty
Kodu on seal, kus on parasjagu su seljakott. Õnnelik uue CouchSurfingu hosti üle/Home is where your backpack is. Happy for finding a new CouchSurfing host!

4. Sa tead, kuidas jõuda punktist A punkti B ilma kaarti vaatamata (räägib keegi, kes ennist tuimalt oma kodutänavast mööda kõndis :D). Või noh, sul on vähemalt mingisugune aimdus, kus miski asub. Samuti tead, mis hinnaga on bussid, taksod, milliseid kohalikke äppe kasutada, sul on oma kodupood. PS. Meenub seik, kus taksojuht ütles kõrgema hinna, kui see pidanuks olema.

Taksojuht: 300 somi [umbes 3,6 eur].

Madle: Mkm, 200.

Taksojuht: Ei, 300…. [mõtleb]….. Aga ma panen ju muusikat ka. 😀

4. You know how to get from A to B without checking the map (although, I got lost today to be honest :D). Let’s say, you know the neighbourhood more or less. Almost always… You also know about the prices of local buses, taxis, you know all the useful apps to use, you have your own favourite shop. PS. I remember one time when a taxi-driver tried to hustle me by asking a higher price.

Taxi driver: It’s 300 soms [around 3,6 euros].

Me: No, it’s 200.

Taxi driver: No, 300…. [thinks intensly]…. But I’ll play music as well. 😀

5. Sa kohtud samade inimestega ikka ja jälle. Või siis tead nende olemasolust ühiste (ühiste! maailm on väga väike, Kesk-Aasia on veel väiksem!) sõprade kaudu. Pole harv juhus, kui keegi astub kohvikus või isegi tänaval juurde, et „aa, sa oled see Eesti tüdruk?“. Või saad kellegagi tuttavaks ja siis on see tunne:

5. You keep bumping into people you have already met somewhere or at least heard stories about. The world is small and Central Asia is even smaller (obviously :D). It’s not rare that you’re sitting in the cafe or even just walking on the street and someone comes to you like „ahaa, you’re the Estonian girl?“. Or you just meet someone and feel like:

0523fb13d1ce60898484d36ae44d1fd3f582eb-v5-wm
“veider hetk, kui kohtad kedagi, kellest kuulnud oled ja nüüd ei tea, kas teeselda tõsist või küsida otse, kuidas oli tema reis Dubaisse aastal 2012”

 

Madle (hetkel Bishkekis, Kõrgõzstanis/currently in Bishkek/Kyrgyzstan)

 

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

w

Connecting to %s