1) Kohalik inglise keele õpetaja küsib sult tunni ajal täiesti lambist „Do you want to live with me?“ sest arvab, et sul on kurb ilma ingliskeelsete inimesteta elada. Ei loe, et enamasti suhtlete selguse huvides vene keeles.
2) Mägedes jalutades kappab su juurde pangaröövli mütsi kandev vanamees, annab sulle hobuse ja ütleb, et „davai, mine ja ratsuta ka“. Vaevalt paarisaja meetri järel jookseb ta sulle järele ning võtab oma ratsu tagasi, sest tema lambad on võimalust kasutanud ja salakavalalt laiali jooksnud.
3) Kõik näivad sind teadvat, aga sina ei tea kedagi. Ja kui seltskond läheb järsku vene keelelt üle Kõrgõzstani keelele, võid olla kindel, et nad arutavad su võimalikke mehekandidaate.
4) Sind saadab tänaval jalutades pidev „Hello-what’s-your-name?“ koor iga põnni suust, kes juhtub väljas mängima. Ja kui sa ekslikult võid vahel arvata, et oled üksi, siis kostub järsku kuskilt meeletut kopsimist, aknad lendavad lahti ning keegi karjub sulle õnnelikult „Hello!“.
5) Kui lapsed piirduvad „Hello“ karjumise ja lehvitamisega, siis täiskasvanud… „kust sa pärit oled, mis sa teed, kus sa elad, kellega sa elad, kas sul lapsi on, miks sul lapsi pole, kui vana sa oled, kas sulle meeldib Kõrgõzstan, miks sulle meeldib Kõrgõzstan, kas sulle hobused meeldivad, kui külm on Eestis, kas sa tuled suvel tagasi, tule külla“.
6) Keset küla asuvast kraanist, mis meenutab külmunud vee tõttu pigem parajat jäämäge, komistab kõva kolakaga alla umbes 3-aastane jõmpsikas. Selle asemel, et nutma hakata (ma oleks hakanud) ajab poiss silmad suureks ja vaatab sind sellise pilguga, nagu ta oleks just veepangest kuldkalakese leidnud.
7) Kohalik muslimi pere, kelle juures sa elad ja kes vastavalt usule sealiha ei söö, leiab sulle appi-tõesti-jumal-teab-kust-kohast-siin-islamiriigis sealihasingi. See ei loe, et sa liha eriti üldse ei söö. Te seal Euroopas ju armastate seda.
8) Naabrid tulevad külla õlle ja pähklitega, et sind näha ja küsida, kas nad tohivad tuua oma lapsi sinu juurde inglise keelt praktiseerima.
9) Kogukonnal valmib riukalik plaan panna sind vana-aasta õhtul ukselt uksele käima, jõuluvana kostüüm seljas ja kaasas kommid headele lastele [kahjuks läksin enne seda külast ära].
10) Sa annad oma viimase tunni kohalikus külakoolis ja vanemad lapsed küsivad su Instagrami. Kirjutad selle tahvlile ja pisemad maalivad selle hoolikalt vihikusse, sest arvavad, et see on järgmine kodutöö. Mõni päev hiljem avastad heldimusega, et mõni neist on konto loonud üksnes selleks, et sind jälgida.
PS! VÕTA EESKUJU. JÄLGI MEID SIIN: https://www.instagram.com/wanderselltravels/
Pingback: Viis kuud armastust/Five months of love